Felix Alois Thuketana

Mutsari wa tinovhele ta xitsonga

Felix Alois Thuketana[1] (5 N'wendzamhala 1933 - † 02 Nhlangula 2013), a ari mutsari na muhundzuluxeri wa ririmi ra Xitsonga loyi a xiximiwaka ngopfu. Hi lembe ra 1989, Thuketana u hlurile no nyikiwa sagwadi ra "H.P. Junod Literary Prize" eka xiyenge xa matsalwa ya ndhavuko, hi tsalwa rakwe leri nge "N'wambilu Makokorho".[1] Hambiswiritano, "Xisomisana" i buku leyi nga endla leswaku a va mutsari wa ndhuma swinene etikweni ra Afrika Dzonga, na le matikweni man’wana.[2] Hi lembe ra 2007 u xiximiwe hi sagwadi ra Lifetime Achievement Literary Award leri a nyikiweke hi va ka South African Literary Awards, lava va seketeriwaka hi Ndzawulo ya Vutshila ni Mfuwo, Phephahungu ra Sowetan na Nutrend Publishing.[3][4][5] Thuketana u hoxe xandla eku tsariweni ka matsalwa ya Xitsonga evuton'wini byakwe ku fikela loko a ta hundza emisaveni.

Felix Alois Thuketana
Edit the value on Wikidata
Vutomi
Ndzhawu yovelekiwa Burgersdorp, Limpopo Edit the value on Wikidata, N'wendzamhala 5, 1933 Edit the value on Wikidata
Tiko ra vutshami Afrika-Dzonga Edit the value on Wikidata
Ririmi rantumbuluko Xitsonga Edit the value on Wikidata
Ndzhawu yolova Xibedlele xa Mankweng Edit the value on Wikidata, Nhlangula 2, 2013 Edit the value on Wikidata
Ndyangu
Nghamu Louisa Thuketana Edit the value on Wikidata
N'wana/Vana
Education
Uleteriwe e Lemana Training Institute
Mindolo Ecumenical Centre Edit the value on Wikidata
Tindzimi leti a a titiva, kutsala na kuvulavula Xitsonga
Xinghezi
Xibhunu Edit the value on Wikidata
Ntirho
Ntirho Mutsari, Mutsari wa tinovhele, Mufundhisi nakambe Muteki wa mahungu Edit the value on Wikidata
Masagwati lama kumiweke
Vupfumeri
Vukhongeri Vu Presbethari Edit the value on Wikidata

Ta vutomi byakwe Lulamisa

Malembe yo sungula Lulamisa

Thuketana i n'wana wa vumbirhi na swona a tlhela a va xiguma-ndzeni xa Mufundhisi J.W. Thuketana, loyi a a ri mufundhisi wa kereke ya Swiss Mission. U velekiwile hi siku ra 5 N’wendzamhala 1933, eBurgersdorp (Shiluvane) – Letaba District. Hikwalaho ka vutihlamuleri bya vufundhisi, ndyangu waka Thuketana a wu tshamela ku rhurha.[1] Thuketana u kulele eLadyselborne le Pitori laha tatana wa yena a tirhela kona ntirho wa vufundhisi. U pasile tidyondzo ta yena ta purayimari na ta le sekondari kwale Ladyselborne.[2] Muti wa ka vona wu tlhele wu ya tshama eDoornfontein ejoni.

Tidyondzo tale henhla na vudyondzisi: 1950 - 1997 Lulamisa

U pasile tidyondzo ta yena ta vudyondzisi eLemana Institute. Hikokwalaho ka ku pfumeleka ka poso ya vudyondzisi endzhaku ka loko a hetile eLemana Institute, u xambirile ku tirha efemeni ya Pretoria Light Industry hi lembe ra 1954. Endzhaku ka nkarinyana, u kumile poso ya vudyondzisi exikolweni xa Bordeaux, kwale makaya hi lembe ra 1956. U hlanganisile khwayere ya vuyimbeleri ya xikolo, naswona u humelele ngopfu na khwaya ya yena leswi endleke leswaku a xiximiwa ngopfu eka miphikizano ya vuyimbeleri bya tikhwayere.[1] Thuketana u dyondzisile eswikolweni swo hambanahambana, ku kondza a ya kuma ntirho wo va nhloko ya xikolo eGavaza Combined School, laha a nga hetelela a huma pecheni a ri kona hi lembe ra 1997.[2][2][5]

Vutsari na maphepha-hungu: 1958 - 1980 Lulamisa

Hi 1958 Thuketana na kokwa-wakwe DZJ Mathebule va simekile phepha-hungu ra "Pusela" leri a risekeriwa hi Masonia Products, leyi akuri khampani yo xavisa mirhi ya vutshunguri eTzaneen. Xikongomelo xa Phepha-hungu leri akuri ku tivisa vanhu hileswi endlekaka e xifundzeni xavona. Mphakelo wa vona awufikelele na le Sibasa. Thuketana a a tirha tani hi muteki-mahungu naswona a thlela ava mupfapfarhuti wa phephe-hungu leri, kufikela laha rithyiweke vito rintshwa ra "Marungula". Hi lembe ra 1964 Mufundhisi Theo Schneider wa kerke ya Swiss Mission, u tsakele ntirho wa Thuketa naswona a n'wirhumela e xikolweni xa vufundhisi xa Mindolo, e Kitwe, e tikweni ra Zambiya. Thuketa u kumile Diploma ya yena eka Matsalwa ya xikreste. Nhlohlotelo lowu wu tikombe hi kuhetelela eka tsalwa ra yena ra "Xisomisana".[1]

Thuketana uve xirho xa Christian Writers Fellowship of Afrika, athlela ava xirho xa Xitsonga Writers Association, kukota a hundza emisaveni.[4]

Vukati na Vana Lulamisa

Thuketana u cate na Manana Louisa Thuketana, naswona va katekisiwe hi vana va nthlanu (majaha manharhu na tintombhi timbirhi).[1]

Vutsari na vuhundzuluxi Lulamisa

Thuketana u tikombile ku va mutsari wa ntokoto hi ku hamba a tsala swihungwahungwana swa mafenya leswi loko a ri karhi a swi hlayela vanghana xikan’we ni tintangha takwe a vo dzumbela ro dlawa hi ku hleka. U xambirile ku humesa tsalwa ra yena ro sungula loko ku kandzisiwile buku ya “Kheleni ra Tihele” leyi a yi lo hundzuluxiwa ku suka eka ririmi ra Xisuthu (buku ya “Sekoting sa Lihele”) ku ya eka Xitsonga.[2]

U tsarile tibuku leti landzelaka:

  1. Xisomisana
  2. N’waninginingi ma ka Tindleve
  3. Ndzi ngo Tinciki
  4. N’wambilu makokorho

Thuketana u yile emahlweni a hundzuluxa tibuku leti landzelaka ku ta eka Xitsonga:[2]

  1. "Kheleni ra Tihele"
  2. “Hanyelo ra mukriste”
  3. “Mayana ku hanana”
  4. “Ndzi rhandze Jaha”
  5. “Ndzi rhandze nhwana”

Thuketana u vile un’wana wa ntlawa lowu nga hundzuluxa tsalwa ra Deuterocanonical / Apocrypha ku ta eka ririmi ra Xitsonga ehansi ka vulawuri bya South African Council of Bishops, laha athleleke a endzela tiko ra Israyele tani himurhumiwa wa huvo leyi.[2][4]

Masagwati lawa amakumeke Lulamisa

Thuketana u thlomiwile tinsiva naswona anyikiwa masagwati lama landzelaka:

  1. H.P. Junod Literary Prize -- xiyenge xa matsalwa ya ndhavuko, -"N'wambilu Makokorho" - lembe: 1989[2]
  2. South African Literary Award -- xiyenge xa Lifetime Achievement - Lembe: 2007[5]

Mintshaho Lulamisa

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 "Some narratological features of the novels of F.A. Thuketana" (March 2011) - Chauke, Mkhacani Thomas -UJ Library and Information Centre. Retrieved 8 March 2016
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 "Preserving and Celebrating our literary heritage" (March 2011) - National Library of South Africa. Retrieved 22 February 2016
  3. "Felix Thuketana -Lifetime Achievement Literary Award" (March 2011) - The South African Literary Awards. Retrieved 8 March 2016
  4. 4.0 4.1 4.2 "Literary Giant drops his pen" (11 October 2013) - Vonani Bila, Sowetan News Paper. Retrieved 29 October 2018
  5. 5.0 5.1 5.2 "Felix Thuketana - Profile", South African Literary Awards. Retrieved 29 October 2018