Vuhanyanyi hi ku olovisa nhlamuselo, swivula “vutivi bya vukona bya vuhandle na vundzeni” bya munhu hi xiyexe.[1] Hambi leswi ku hundzeke madzana-dzana ya malembe ya vulavisisi, tinhlamuselo, na mimphikamakaneta exikarhi ka va n'wavutivi, vuhanyanyi bya swivumbiwa abyi twisisiwi,[2] hambi leswi ku nga xisekelo xa vutomi bya swivumbiwa.[3] Ntsena hinkwerhu hi pfumelelana leswaku ha hanyanya.[4] Kuna mavonele yo hambana hambana eka leswi faneleke ku lavisisiwa leswaku hi kota ku twisisa vuhanyanyi. Minkarhi yi n'wana vuhanyanyi byi twisisiwa kuri "ku kota ku ehleketa" kumbe yiyenge xo karhi xa mihleketo. Khale ka khaleni vuhanyanyi a byi twisisiwa kuri "vutomi bya vundzeni bya munhu", xivandla xa vuti anakanyi, kumbe xa mihleketo ya xihundla.[5] Eka vulavisisi bya manguva lawa bya ma tirhele ya byongo, vuhanyanyi byi hlanganisa ntokoto wun'wana na wun'wana, kutwisisa, vutitwi na mavonele ya munhu.[6] kungava ku twisisa, kumbe kutwisisa vutwisisi bya wena n'winyi, kumbe ku titwisisa. Kunga va kuri na mimpimo yo hambana ya vuhanyanyi,[7] kumbe mahanyanyele yo hambana hambana.[8] Swin'wana swi vutiso swi hlanganisa na leswaku, xana swiharhi swina vutivi bya vuhanyanyi bya swona n'wini, kumbe kova vanhu ntsena. Kuhambana hambana ka mindzavisiso eka mhaka leyi, swi tisa ku kanakana leswaku swivutiso leswi vutisiwaka hileswi faneleke kumbe ee.[9]

Xikombiso xa nhlamuselo ya ku hanyanya hi Robert Fludd, dokodela wa munghezi

Swikombiso swa tihlamuselo eka mhaka leyi swi hlanganisa na: ku xalamuka, vutitwi bya munhu hi yexe kumbe ku valanga moya-xiviri hi "kutilangutisa vundzeni"; kumbe xifanekiso xa nxaxamelo wa timhaka, kumbe matshamele ya mihleketo, matirhele ya mihleketo; vuxopaxopi kumbe ndzhawu yo kongomisa mihleketo.[10]

Mintshaho Lulamisa

  1. "consciousness". Merriam-Webster. Retrieved June 4, 2012. 
  2. Robert van Gulick (2004). "Consciousness". Stanford Encyclopedia of Philosophy. Metaphysics Research Lab, Stanford University. 
  3. Susan Schneider; Max Velmans (2008). "Introduction". In Max Velmans; Susan Schneider. The Blackwell Companion to Consciousness. Wiley. ISBN 978-0-470-75145-9. 
  4. John Searle (2005). "Consciousness". In Honderich T. The Oxford companion to philosophy. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-926479-7. 
  5. Jaynes, Julian (2000) [1976]. The Origin of Consciousness in the Breakdown of the Bicameral Mind. Houghton Mifflin. ISBN 0-618-05707-2. Archived from the original on 2019-08-07. Retrieved 2019-12-26. 
  6. Rochat, Philippe (2003). "Five levels of self-awareness as they unfold early in life". Consciousness and Cognition 12 (4): 717–731. PMID 14656513. doi:10.1016/s1053-8100(03)00081-3. 
  7. Peter Carruthers (15 Aug 2011). "Higher-Order Theories of Consciousness". Stanford Encyclopedia of Philosophy. Retrieved 31 August 2014. 
  8. Michael V. Antony (2001). "Is consciousness ambiguous?". Journal of Consciousness Studies 8: 19–44. 
  9. Hacker, P.M.S. (2012). "The Sad and Sorry History of Consciousness: being, among other things, a challenge to the "consciousness-studies community"". Royal Institute of Philosophy. supplementary volume 70. 
  10. Farthing G (1992). The Psychology of Consciousness. Prentice Hall. ISBN 978-0-13-728668-3.